3 tööõiguse trendi, mis mõjutavad lähiajal tööelu (Äripäev)

Arvestades, milliseid muudatusi on COVID-19 pandeemia endaga kõikides eluvaldkondades kaasa toonud, on selge, et muudatustest ei saa jääda puutumatuks ka tööõigus. Selgitame lähemalt, mida uut on toonud möödunud poolaasta ja millisteks muudatusteks tuleks valmis olla.

Muutuvtunnilepingud

Suurim uuendus, millest on räägitud juba aastaid, puudutab muutuvtunnilepinguid. Erinevate töövormide rakendamisel on pikalt proovitud töölepingu seadusest üle minna ning kasutada poolte vahel muid võlaõiguslike lepingute liike, jättes töötajad seetõttu ilma kaitsest, mis neile laieneks töölepingu puhul. Nii on valitsuse töös eelnõu, millega plaanitakse muuta töölepingu ja maksukorralduse seaduseid tähtajaliselt.

Muudatusplaan sai alguse sellest, kui 2021. aasta aprillis sõlmisid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe, et pilootprojekti korras rakendada jaekaubandussektoris muutuvtunnilepinguid.

Pilootprojekti rakendamine jaekaubandussektorile on põhjendatav sellega, et just jaekaubanduses esineb erinevaid perioode, millal töömaht on suurenenud, näiteks pühade-eelsed müügi- ja kampaaniaperioodid.

Selle muudatuse tulemusena on plaanis muuta tähtajaliselt 2,5 aastaks töölepingu seadust; tähtaja möödumisel on võimalik mõjude hindamise abil otsustada, kas selliseid kokkuleppeid reguleerivaid sätteid peaks ka edaspidi rakendama või nende kehtivus lõppebki ning seega lõppevad ka muutuvtunnilepingud töölepingutes eelnimetatud tähtaja möödumisel.

Tingimused, millega peab muudatuste jõustumise korral muutuvtunnilepingute sõlmimisel arvestama

• Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär;

• Muutuvtunni kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis;

• Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

• Tööandjal tuleb muutuvtunde pakkuda vähemalt 24 tundi ette ehk töötajal peab olema võimalik oma elu korraldada, teades ette tööandja suurenenud töövajadust;

• Tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust, et töötajal oleks võimalik näha, kui suure osa tehtud tööajast moodustavad muutuvtunnid;

• Muutuvtunde võib summeerida;

• Tööandja võib muutuvtunni kokkuleppe sõlmida kuni 17,5%-ga oma töötajatest;

• Muutuvtunni kokkulepe töölepingus on tähtajaline ja kaotab kehtivuse seaduses sätestatud ajal.

Muutuvtunnilepingute puhul on oluline, et muutuvtunde võib rakendada 0,2 koormuse ulatuses lisaks kokkulepitud koormusele, järgides seejuures töölepingu seadusega kehtestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Nii sõltub töötaja koormusest see, kui palju on tema puhul võimalik muutuvtunde rakendada.

Lisaks on oluline, et muutuvtunnilepingu sõlmimine ei välista ületunnitöö tekkimise olukorda – ületunnitöös on võimalik jätkuvalt kokku leppida. Igal juhul on sellise regulatsiooniga näha, et seni vankumatuna püsinud tööaja regulatsioon hakkab muutuma ning proovib sobituda üha enam muutuvate töövormide ja töösuhetega.

Selle artikli koostamise ajal planeeritakse eelnõu jõustumist 1. juulil 2021 ning jõus olemist kuni 31. detsembrini 2023.

Väljalülitamisõigus

Pandeemiast mõjutatud ühiskonnas on Euroopa Liidu tasandil seoses kaugtööga ning nutiseadmete pideva kasutamisega hakatud üha enam rääkima väljalülitamisõigusest. See peaks tagama selle, et töötajad ei tegeleks töö tegemisega ega peaks olema kättesaadavad (sh kõnedele ja e-kirjadele vastama) pärast tööpäeva lõppu, olenemata sellest, kas töötajad töötavad kodukontoris või tavapärases kontoris.

Sellise regulatsiooni kehtestamine peaks kaasa tooma selle, et töötajaid ei ole võimalik ühelgi viisil karistada selle eest, et nad pole kättesaadavad väljaspool tööaega, sundides tööandjaid veelgi enam pidama arvestust töötajate tööaja üle ning planeerima tööaja korraldust selliselt, et töötajad ei teeks ületunnitööd.

Euroopa Parlamendi menetluses on ka vastavasisuline direktiiv, kuid hetkel pole teada, millal see kehtima hakkab ja kuidas see hiljem Eesti õigusesse üle võetakse.

TTOS-i kohaldamine teenuseosutajale

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse puhul tuleb arvestada, et alates selle aasta märtsist kohaldatakse seda ka teenuseosutamise lepingu alusel töötavatele isikutele. See tähendab, et järjest enam muutuvad tööandja kohustused ka teenuseosutamise lepingu alusel töötavate töötajate suhtes sarnaseks kohustustega, mis tööandjatel on töölepingu seaduse alusel töötavate isikute suhtes.

See on oluline, sest ka teenuseosutamise lepingu alusel töötavad isikud on osa töökollektiivist, puutudes kokku töötajatega ning suures osas samade ohuteguritega nagu töötajad.

TLS-i kommenteeritud väljaanne ja Tööinspektsiooni juhised

Töölepingu seaduses orienteerumiseks on olnud hea abimees töölepingu seaduse kommenteeritud väljaanne, mille muudetud versioon avalikustati sellel aastal, arvestades, et eelmisest kommenteeritud väljaandest oli möödunud juba aastaid ning praktikat töölepingu seaduse erinevate aspektide kohta oli ajaga hulganisti lisandunud. Kuigi on teada, et töölepingu seadus ja tööõigus üldisemalt on pidevas muutumises, on kommenteeritud väljaande uuenenud versioonist praktikas palju tuge.

Samuti ei tohi töösuhetes ära unustada Tööinspektsiooni antud juhiseid ja suuniseid seoses COVID-19 pandeemiast põhjustatud muudatustega, seda nii vaktsineerimise kui ka kodus töötamise puhul, arvestades, et neil teemadel pole varem töösuhetes nii suurt mõju olnud. Kuigi juhistel ja suunistel pole seadusjõudu, tuleks neist lähtuda, arvestades, et töövaidluste korral võtab suure tõenäosusega ka Töövaidluskomisjon selle seisukoha, mida Tööinspektsioon on varem avaldanud.

Kuigi suuremaid muudatusi on toimunud vähe, tuleb hoida uuendustel silma peal, sest COVID-19 pandeemia tõttu on muutunud ja muutumas senised arusaamad paljudes valdkondades ning kiiremini kui enne pandeemiat.