COVID-19 käsitlemine töökeskkonnas: nipid, mida kirjutada riskianalüüsi ja tegevuskavasse (Äripäev)

COVID-19 levik on paljudes ettevõtetes töökorraldust täielikult muutnud. Selgitame, miks on koroonaviirus töökeskkonna ohutegur ning mida tööd ümber korraldades silmas pidada.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 3 lg-le 2 võivad töökohal esineda erinevad ohutegurid. SARS-CoV-2 viirust saab lugeda bioloogiliseks ohuteguriks TTOS § 8 lg 1 tähenduses, kuna viirusosakeste puhul on tegemist mikroorganismidega, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Kui ettevõttes töötab kohapeal vähemalt kaks inimest või puutub ettevõtte ainus töötaja igapäevaselt kokku teiste inimestega, näiteks tööandja klientidega, on arusaadav, et viirus avaldab ettevõtte tööle mõju, sest nakatumise oht on tõenäoline.

Selge on, et COVID-19 puhul on tegemist haigusega, kuid pole üheselt selge, kas see võib olla kutsehaigus TTOS § 23 lg 1 tähenduses, kuna viirust on võimalik saada ka väljaspool töökohta. Isegi juhul, kui tegemist pole kutsehaigusega, saab COVID-19 pidada tööga seotud haiguseks TTOS § 23 lg 3 tähenduses, kui viiruse saamine töökeskkonnast on tõendatud.

Riskianalüüs ja tegevuskava ajakohaseks

Varasemalt, st enne koroonaviiruse levikut, ei olnud tööandjal vaja töökeskkonnas sellise ohuteguriga arvestada. Seoses COVID-19 kiire levikuga ning arvestades, et lähtuvalt TTOS § 13 lg 1 p-st 5 peab tööandja hoidma riskianalüüsi ajakohasena, on tööandjal kohustus teha muudatused ka ettevõttes kehtivas riskianalüüsis. Nii peab tööandja riskianalüüsi muutes lähtuma sellest, millised riskid ja kuidas ettevõtet, sh selle töötajaid, mõjutavad. COVID-19 puhul on sellisteks riskideks töötajate ootamatud haigestumised, mis võivad kaasa tuua teiste töötajate erakorraliselt suure töömahu, samuti võib pingestuda ettevõtte sisekliima, sest järsku võib tekkida vajadus muuta senist töökorraldust, sh muuta tööaegasid töötajate hajutamiseks või saata töötajad kodukontorisse.

Pärast riskianalüüsi ajakohastamist peab tööandja muutma TTOS § 13 lg 1 p kohaselt ka riskianalüüsil põhinevat tegevuskava, nähes selles ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava ja teostajad ning eraldama selleks vajalikud vahendid. Kui ettevõttes on juba riskianalüüs ja sellel põhinev tegevuskava välja töötatud, ei ole seda vaja täielikult uuesti koostada, piisab olemasoleva täiendamisest.

See tähendab, et töökohas olevate riskide uuesti hindamisel tuleb välja töötada uuendatud tegevuskava, et tuvastatud riski mõjusid ära hoida või, kui see pole võimalik, maksimaalses ulatuses vähendada. Viiruse iseloomust lähtuvalt peaks tegevuskava nägema ette, kuidas vähendada inimeste kokkupuuteid. Nii võib olla asjakohane, kui kõiki töötajaid pole võimalik kodukontorisse suunata, kehtestada töögraafikuid. Näiteks kui ühes kabinetis töötab üle ühe inimese, on võimalik kehtestada regulatsioon, et ühel nädalal käib kontoris kohapeal üks inimene ning teisel teine. Samuti on võimalik ettevõtte ruumid jagada tsoonideks ning kehtestada läbipääsupiirangud, et välistada kontakte nende töötajate vahel, kes töö iseloomust tulenevalt kokku ei peaks puutuma.

Tegevuskava peaks sisaldama ka kirjeldust selle kohta, kuidas töö ettevõttes jätkub, kui see baseerub kohapealsel töötamisel, kuid järsku pole võimalik tööd senisel viisil seoses paljude töötajate haigestumisega jätkata. Eelkõige peavad olemas olema stsenaariumid, et hoida ettevõtet töös ja vältida koondamisi. Näiteks tuleks kaaluda, kas ettevõte saaks vahepealsel perioodil tegeleda tavapärasest erineva äritegevusega.

Kui on võimalik suunata töötajad kodutööle, peab tegevuskavas olema välja toodud, kuidas töötajaid efektiivselt juhtida ja motiveerida tööd tegema väljaspool tavapärast töökeskkonda. Eelkõige on oluline, et töötajad tunneksid ka kodus töötades, et nad on osa kollektiivist, ning loodud on vahendid selleks, et töötajad saaksid kodust mugavalt teiste kolleegidega ühendust võtta. Näiteks on võimalik kasutada MS Teamsi või Zoomi rakendust suhtlemiseks, samuti rakendada kalendrisüsteemi, kuhu töötajad saavad märkida oma eemalolekuid (näiteks arstivisiit), et ka kolleegid oleksid teadlikud töötaja eemalviibimisest, mis aitab vältida pingete tekkimist juhul, kui töötaja pole kogu tööaja jooksul kättesaadav.

Ka on soovitatav tegevuskavas lahti kirjutada, kuidas hoitakse meeskonnavaimu, näiteks korraldatakse teatud sagedusega ühiseid veebikohtumisi, kus töötajatel ja juhtidel on võimalik vabas vormis jagada muljeid muutunud olukorras töötamise kohta ja arutleda teemadel, mida ühises töökeskkonnas puhkepausidel arutataks. Eriti oluline on töötajate toetamine juhul, kui töötajal on kodus lapsed või elatakse koos mitmekesi, kuna sellised asjaolud võivad takistada efektiivset töötegemist ning paratamatult avaldada mõju töö tulemuslikkusele. Tööandja peaks seks puhuks tegevuskavas pakkuma välja erinevaid lahendusi, näiteks võimaldama sellistel töötajatel eelisõigusega käia töökohas kohapeal.

Kui tööandja on riskianalüüsi ja tegevuskava ajakohastanud, tuleb ka töötajad ja töötajate esindajad muudatustega kurssi viia vastavalt TTOS § 13 lg 1 p-le 6. Selleks, et tööandjatel oleks lihtsam ja kiirem töökeskkonna riskianalüüse ajakohastada, hakkavad alates 2021. aasta 1. märtsist kehtima TTOS-i muudatused, millega luuakse tööandjale abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks. Riskide hindamise töövahendi loomine aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõttele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning motiveerib ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Teisalt peavad tööandjad arvestama, et seoses TTOS-i muudatustega planeeritakse alates 2021. aasta 1. märtsist säilitada kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus ning tööandjal lasub kohustus tagada, et infosüsteemis oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs.

Töökohas olevate riskide kaardistamine ning sobiva tegevuskava läbimõtlemine võib olla keeruline ning aegnõudev protsess, mistõttu soovitame kaasata vastavad eksperdid.