Kas tööriiete vahetus on tööaeg? Riigikohus ütleb jah! (Äripäev)

Teatud ametikohtade puhul on üsna tavapärane, et töötaja kohustub enne tööaja algust riietuma tööriietesse või peab tegema muid ettevalmistusi. Sageli on selline kohustus töötajale ette nähtud töölepingus või töökorralduse reeglites, selgitavad Tambet Toomela ja Erika Tuvike advokaadibüroost Eversheds Sutherland Ots & Co.

Hiljutises Riigikohtu kohtulahendis nr 2-22-16497 selgitas kohus tööriiete vahetamisele ja muudele ettevalmistustele kuulunud aja õiguslikku tähendust ja ületunnitöö hüvitamisega seonduvat.

Kohtulahendi asjaolude kohaselt töötas töötaja töölepingu alusel tööandja juures tehnoloogiliste seadmete remondilukksepana. Töötajal oli kohustus kanda tööülesannete täitmise ajal tööriideid. Tööandja oli töötajale väljastanud ka eririietuse ja isikukaitsevahendid. Töölepingu kohaselt algas töötaja tööaeg kell 8.00 ja lõppes kell 17.00. Nimetatud ajaks pidi töötaja olema saabunud töökohta, vahetanud vajaduse korral riided ja teinud muid ettevalmistusi töökohustuste täitma asumiseks. Töötaja kulutas iga päev tööle tulles ümberriietumisele 10 minutit ja pärast tööd ümberriietumisele ning pesemisele 15 minutit ehk tööpäevas kokku 25 minutit. Töötaja töökorralduse reeglite kohaselt ei olnud aeg, mis töötajal kulub pesuruumideni minemiseks, pesemiseks ja ümberriietumiseks, käsitletav tööajana.

Töötaja asus seisukohale, et riietumisele kulunud aeg tuleb arvata tema tööaja hulka. Eeltoodu alusel heitis töötaja tööandjale ette, et tööandja on töötaja tööaega valesti arvutanud ja jätnud talle tasumata ületundide eest tehtud töötasu.

Kohus nõustus töötajaga ja leidis, et territooriumil liikumiseks, riietumiseks ja pesemiseks kulutatud aeg on vahetult seotud tööülesannete täitmisega ning tuleb seetõttu arvata tasustatava tööaja hulka.

Oluline on meelde jätta, et olukorras, kus töötaja peab kandma tööülesannete täitmisel tööriideid, on töötaja riiete vahetamise ja sellega seotud toimingute ajal tööandja käsutuses ning seejuures ei ole määrav, kus töötaja tööriideid hoiab või on kohustatud hoidma. Loeb ainult see, kas ümberriietumise puhul on tegu töö laadist tuleneva kohustusega. Kui nii, siis tuleks ümberriietumisele kulunud aeg lugeda tööajaks.

Töölepingu punkti osas, mille kohaselt ei olnud töötaja pesuruumi minemise, pesemise ja ümberriietumise aeg tööaeg, leidis kohus, et tegu oli töötajat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on VÕS § 42 lg 1 esimese lause alusel tühine.

Kohtu selgitused ületunnitöö hüvitamise küsimuses

Kui üldiselt on ületunnitöö tegemise ja hüvitamise eelduseks poolte kokkulepe, siis kõnealuses asjas asus Riigikohus seisukohale, et olukorras, kus töötaja tugineb tööaja valele arvestamisele, mille kindlakstegemise korral saab lugeda, et töötaja tegi ületunnitööd, ei ole asja lahendamiseks oluline, et pooled ei olnud ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Riigikohus põhjendas oma seisukohta sellega, et töölepinguseaduse (TLS) § 44 lõike 1 eesmärk ei ole välistada ületunnitöö hüvitamine olukorras, kus tööandja on tööaja arvestamisel eksinud. Selline tõlgendus on kooskõlas ka tööandja kohustusega pidada tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4).

Kohus selgitas ka ületunnitöö hüvitamisega seonduvat. Üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö töötajale vaba ajaga ja ainult siis, kui pooled on leppinud kokku selle rahas hüvitamise, maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest tasu TLS § 44 lg-s 7 sätestatud ulatuses. Siiski ei sätesta seadus ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppimise aega. See tähendab, et pooled saavad ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppe sõlmida ka nt pärast ületunnitöö tegemist, muuhulgas kohtumenetluse vältel. Riigikohus selgitas, et olukorras, kus ületunnitöö tegemine selgub tööaja vale arvestamise tõttu alles tagantjärele, ei teadnud ju pooled TLS § 44 lg-s 6 sätestatud kokkulepet sõlmida. Ilma kokkuleppeta on tööandjal erandina kohustus hüvitada ületunnitöö rahas vaid siis, kui tööleping lõpeb enne ületunnitöö tegemise eest vaba aja andmist (TLS § 84 lg 1).

Tööandja meelespea

* Vaata üle, kas ja kuidas oled reguleerinud tööriiete vahetamise oma ettevõttes.

* Segaduste ja vaidluste vältimiseks sõnasta tööriietega seonduv töölepingus selgelt. Näiteks on võimalik kokku leppida, et töötajal on tööpäeva alguses ja tööpäeva lõpus ümberriietumiseks aega 10 minutit ehk tööpäevas kokku 20 minutit ning see aeg arvatakse tööaja arvestusse.

* Loo tööajaarvestuse pidamiseks süsteem, mis aitab ettevõttes kõige paremini kaasa tööajaarvestuse täpsele jälgimisele, sest tööaja arvestuse pidamine on tööandja kohustus.

* Töösuhte reguleerimiseks kasutatavate tüüptingimuste väljatöötamisel järgi võlaõigusseaduses sätestatut ja väldi tingimusi, mis on töötajat ebamõistlikult kahjustavad. Eelkõige ei tohi tüüptingimusega lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu töötaja kahjuks oluliselt rikkuda, sest sel juhul on tüüptingimus tühine.