Kohtuotsus | Advokaadid selgitavad tööandja vastutust töötaja läbipõlemisel (Äripäev)

Hiljuti leidis kohus, et tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust, sest ei teinud nõuetekohast riskianalüüsi. Kohus mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitise ligi 10 000 eurot.

Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise kohtupretsedent on Eestis seega olemas. Juhtumit analüüsivad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaat Erika Tuvike.

Ei ole kahtlustki, et kui ehitusel töötav töötaja saab tööülesannete täitmisel viga isikukaitsevahendite puudumise tõttu, vastutab töötajale tekkinud tervisekahjustuse eest tööandja. Sarnaselt eelmisega võib tööandja vastutada ka raskest füüsilisest tööst põhjustatud töötaja töövõime vähenemise eest.

Üha enam räägitakse vaimse tervise hoidmise vajadusest ka töökeskkonnas. Aga siiani on hägune olnud olukord juhul, kui töötaja kutsehaigus avaldub vaimse tervisega seotud terviseprobleemis. Näiteks töötaja töövõime väheneb tööstressist põhjustatud läbipõlemise tõttu.

Tööandja vastutuse asjus tõi selgust hiljutine kohtuotsus (Tallinna Halduskohtu 20.01.2023 otsus nr 3-22-328). Viidatud lahendis asus kohus seisukohale, et tööandjaks olev sotsiaalkindlustusamet vastutab osaliselt töötaja läbipõlemise eest ning mõistis sotsiaalkindlustusametilt töötaja kasuks välja kahjuhüvitise ligikaudu 10 000 eurot.

Kohtulahendi asjaolude kohaselt diagnoositi töötajal tööst põhjustatud haigestumine (läbipõlemine, raske depressioon, tööga seotud füüsiline ja vaimne pinge). Haigestumise tõttu puudus töötajal töövõime kahe aasta jooksul, mistõttu nõudis ta tööandjalt kahjuhüvitist ligikaudu 45 000 euro ulatuses.

Töötaja heitis tööandjale ette nõuetekohase riskianalüüsi ja selle alusel tegevuskava tegemata jätmist, mille tõttu jättis tööandja töötaja tervisekahjustuse põhjustanud psühhosotsiaalsed riskid hindamata, riskianalüüsist lähtuvad ennetustegevused kavandamata ja vajalikud abinõud tarvitusele võtmata.

Seejuures oleks tööandja pidanud sisekontrolli raames jõudma järeldusele, et ametikohale kohalduv töökorraldus ei ole töötajale sobiv. Kuna tööandja ei ole nõuetekohaselt täitnud sisekontrolli tegemise kohustust, on ta soodustanud töötajale tööga seotud haiguse tekitanud ohutegurite negatiivset mõju töötaja tervisele.

Tööandja ei olnud kaebusega nõus ja leidis, et ta on teinud kõik vajaliku töötaja tervise hoidmiseks. Muuhulgas tugines tööandja asjaolule, et töötaja ei ole 15-aastase tööstaaži korral kordagi väljendanud muret seoses töökoormuse või töökorraldusega. Samal ajal tööandja siiski tunnistas, et ta ei olnud töötaja kaugtöö pakkumisel täitnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Kohus nõustus töötaja põhjendustega ja leidis, et tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded. Kohus leidis veel, et töötaja oleks saanud ka ise oma olukorra parandamiseks samme astuda, mistõttu rahuldas kohus töötaja nõude vaid osaliselt.

Kohtulahend on märgiline eelkõige seetõttu, et annab tööandjatele väga selge vihje, millest algab vaimse tervisega seotud kutsehaiguse arutamine. See algab tööandja töötervishoiuga seotud sisedokumentide vastavuse hindamisest. Kui tööandja ei ole astunud töötervishoiu tagamiseks seaduses ettenähtud samme ja tal puuduvad nõuetekohased dokumendid, on väga tõenäoline, et töötaja kutsehaiguse põhjustas just tööülesannete täitmine. Oluline on, et tööandja tegeleks riskijuhtimisega õigel ajal ja juhendaks töötajaid võimalike riskide ja nende maandamise meetmete kohta.

Vaimse tervisega seotud kutsehaigustega seotud kohtupraktikat on küll vähe, kuid võib arvata, et nende osatähtsus kerkib üsna pea. Seega peaks iga tööandja vaatama üle tema ettevõtte kohta koostatud riskianalüüsi ja veenduma, et riskianalüüs on kooskõlas tegeliku olukorraga. Seejuures peaks iga tööandja vaatama üle ka riskianalüüsi alusel koostatud muu dokumentatsiooni, nt tööandja kasutusele võetud meetmed, töötaja juhendamine nii töökorralduse reeglites kui ka nt kaugtöö kokkuleppes/poliitikas ning julgustama töötajaid oma probleemidest rääkima. Ainult nii saab tööandja näidata, et ta on töötaja tervise hoidmiseks teinud kõik endast oleneva ja tööandja vastutus ei tuleks kõne alla.