Millised on võimalused pärast töövaidluskomisjoni otsuse saamist? (Äripäev)

Tänapäeval pole enam harukordne, et töövaidluste tekkimisel pöörduvad kas tööandjad või töötajad abi saamiseks töövaidluskomisjoni. Kuidas aga peaks käituma siis, kui töövaidluskomisjoni otsus pole päris selline, nagu oleks meeldinud, ning milliseid tingimusi tuleb kohtusse pöördumisel täita?

Kohtusse pöördumise vorm

Töövaidluskomisjoni menetlust ning edasi kohtusse pöördumise korda reguleerib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS). TvLS § 58 lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. See tähendab, et kohus pole asja arutlemisel seotud töövaidluskomisjoni seisukohtadega. Tähtis on, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. See tähendab, et kui asi on juba töövaidluskomisjonis menetluses olnud, ei ole võimalik kohtusse pöördumisel esitada teise poole vastu täiendavaid nõudeid, mistõttu tuleb juba enne töövaidluskomisjoni menetlust veenduda esitatud nõuete täielikkuses.

Kui tulenevalt eeltoodust võib hagi esitada sama pool, kes oli eelnevalt töövaidlusavalduse esitajaks, siis juhul, kui töövaidluskomisjon teise poole töövaidlusavalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool (ehk avaldust mitte esitanud pool) vastavalt TvLS § 58 lg-tele 4,5 esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina (seda loetakse hagiavalduseks).

Kui hagiavaldus on esitatud, annab kohus vastavalt TvLS § 58 lg-le 5 pooltele tähtaja nii hagiavalduse parandamiseks (kui see pole tehtud ettenähtud vormis), oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks kui ka täiendavate tõendite esitamiseks.

Kindlasti tuleb vastavalt TvLS § 58 lg-le 6 esitada kohtule juhul, kui esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, otsuse ärakiri ning seda tuleb ka hagis või avalduses märkida. Seejärel on kohtul võimalik töövaidlusasja materjalid nõuda töövaidluskomisjonilt välja ning töövaidluskomisjoni esitatud tõendeid seetõttu kohtule enam uuesti esitama ei pea. Nii saab näiteks hagiavalduses viidata töövaidluskomisjonis esitatud avaldusele ja selle lisadele, kui see on vajalik, kusjuures hagiavalduse koostamisel saab suuresti lähtuda juba töövaidlusavalduses kirja pandust.

Kohtusse pöördumise aeg

Vastavalt TvLS § 58 lg-le 1 võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. See tähendab, et 30-kalendripäevast tähtaega hakatakse lugema järgmisest päevast alates otsuse kättesaamisest.

Lisaks on oluline, et Riigikohus on käsitlenud eelnimetatud kohtusse pöördumise aega aegumistähtajana (tsiviilasi nr 3-2-1-127-07 p 9-10), mis tähendab, et juhul, kui pool ei pöördu kohtusse eelnimetatud tähtaega järgides, on kohtul võimalik menetlus lõpetada juhul, kui teine pool taotleb kohtult aegumise tuvastamist, mille tagajärjeks on töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine. Kui aga näiteks töötaja on pöördunud hiljem kohtusse ning tööandja pole kohtus aegumisele tuginenud, siis pole kohtul muude aluste puudumisel alust menetlust lõpetada.

Menetluskulud

Kui menetlust töövaidluskomisjonis reguleerib menetlusosaliste jaoks TvLS, siis kohtumenetluses lähtutakse töövaidluste lahendamisel lisaks ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg-le 1 kannab üldreeglina kohtus menetluskulud see, kelle kahjuks otsus tehakse.

Õigusnõustajate kaasamisel menetlusse tuleb aga arvestada sellega, et vastavalt Riigikohtu praktikale (tsiviilasja nr 2-17-6057, p 22) arvestatakse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel mh kohtuvaidluse keerukuse ja mahukusega, aga ka sellega, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli töötaja nõue. Kuna peamiselt vaieldakse töösuhetest ja nende lõppemisest tekkinud rahaliste nõuete üle, siis on vähetõenäoline, et kohtud lähtuvalt eeltoodust mõistaksid tööandja võidu puhul töötajalt välja menetluskulud suuremas ulatuses, kui oli nõude suurus.

Arvestada tuleb, et kui vastavalt eeltoodule on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, on see vastavalt TvLS § 59 lg-le 2 lõplik ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Seejuures on oluline, et Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, mis tähendab, et ebasobiva kohtu lahendi peale on üldjuhul võimalik edasi kaevata ning kui seda tehakse kooskõlas TsMS-is sätestatuga, ei saa vastavalt kas töövaidluskomisjoni või eelneva astme kohtu otsus enne jõustuda.

Teisalt juhul, kui ollakse rahul töövaidluskomisjoni otsusega, kuid töövaidluskomisjoni menetluses on tekkinud tööandjal suured menetluskulud, on erinevalt varasemast praktikast käesoleval aastal Tartu Maakohus oma otsusega (tsiviilasja nr 2-19-13904) soovinud kehtivat praktikat muuta. Nii on maakohus sedastanud oma otsuses, et juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluse tõttu on tekkinud võitjal poolel menetluskulud, eelkõige esindajale tehtud kulutused, siis on võimalik need võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel eraldi töövaidlusasjast kohtu kaudu välja nõuda. See tähendab, et Tartu Maakohtu hinnangul on võimalik nõuda menetluskulusid kohtu kaudu välja ka juhul, kui töövaidlusasja osas jääb kehtima töövaidluskomisjoni otsus. Arvestada tuleb aga, et tegemist on maakohtu lahendiga, mis tähendab, et Riigikohus võib antud praktikat mingil hetkel muuta.

Oluline on ka see, et kuigi töövaidluskomisjoni pöördumine on poolte jaoks riigilõivuvaba, siis kohtusse pöördumisel sätestab riigilõivuseadus (RLS) vaid teatud juhtudel vabastuse riigilõivu tasumisest. Nii ollakse kooskõlas RLS § 22 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktikaga (tsiviilasja nr 3-2-1-117-11) vabastatud riigilõivu tasumisest töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, samuti on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamiseks peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse. Seega ka juhul, kui kohus rahuldab töötaja sellekohased nõuded, ei pea tööandja kartma, et tal tuleks tasuda töötajale riigilõivu maksmisest tekkinud kulud.

Kohtusse pöördumise võimalikud tagajärjed

Kohtusse on võimalik pöörduda nii siis, kui töövaidluskomisjoni otsus ei ole sobiv mingis osas, kui ka siis, kui töövaidluskomisjoni otsus on tööandja jaoks ebaõige tervikuna. Sealjuures tuleb arvestada, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud ning kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

TvLS § 59 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Järgnevalt selgitame neid aluseid pikemalt.

Esiteks, kohus saab jätta avalduse menetlusse võtmata vastavalt TsMS § 371 lg-le 1 töösuhetes näiteks juhul, kui kohtule pole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et menetlusse võtmata jätmisega pole võetud poolelt võimalust samadel asjaoludel uuesti kohtusse pöörduda.

Teiseks võib kohus jätta hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS §-le 423. Näiteks võivad töösuhetes kõne alla tulla juhud, kus hageja võtab hagi tagasi, riigilõivu ei tasuta peale kohtu sellekohast määrust õigeaegselt või kohtumenetluses juba on samadel asjaoludel põhinev vaidlus. Samuti juhul, kui pool ei paranda hagiavaldust kohtu poolt sellele tähelepanu juhtimisel kohtu poolt ettenähtud tähtaja jooksul, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata vastavalt TvLS § 58 lg-le 7. Sellisel juhul loetakse vastavalt TsMS §-le 426, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning samadel asjaoludel võib sarnaselt hagi menetlusse võtmata jätmisele pöörduda uuesti kohtusse. Selle võimaluse kasutamise perspektiivikus sõltub aga alusest, millele põhinevalt kohus hagi läbi vaatamata jättis.

Kolmanda variandina on võimalik menetluse lõpetamine kohtu poolt vastavalt TsMS §-le 428. Nii on kohtutel võimalik menetlus lõpetada töösuhetes mh juhul, kui kohus on võtnud menetlusse vaidluse olukorras, kus töövaidluskomisjoni otsus on juba jõustunud ning teine pool tugineb kohtus aegumisele. Tulenevalt eeltoodule on see võimalik näiteks juhul, kui teine pool pole kinni pidanud kohtusse pöördumise 30 kalendripäevasest tähtajast ning vastaspool on tuginenud aegumisele. Samuti on võimalik menetluse lõpetamine juhul, kui hageja hagist loobub (loobumise võimalus on sätestatud ka TvLS § 58 lg-s 8). Oluline erisus võrreldes eeltoodud variantidega seisneb selles, et menetluse lõpetamise korral pole võimalik enam kohtusse sama hagiga pöörduda. Ehk kui menetlus on kohtu poolt lõpetatud, jõustub töövaidluskomisjoni otsus, kui selle peale ei esitata kohtusse määruskaebust vastavalt TsMS §-le 433.

Tulenevalt eeltoodust soovitame peale töövaidluskomisjoni otsuse saamist kohtusse pöördumise soovi korral kasutada oma õigusnõustaja abi, kes aitab lisaks seaduses sätestatule tegutseda kooskõlas ajakohaseima kohtupraktikaga.