Millist paindlikkust pakub muutuv töötuskindlustushüvitise maksmise kord? (Äripäev)

Töötuskindlustusmakset tasub nii töötaja ise kui ka tööandja – seda on alati hea üle korrata. Nii on töötajal töötuse korral võimalus saada kaotatud sissetuleku osalist hüvitamist tööotsingute ajaks.

COVID-19 epideemia puhangu alguse ajal aga nägime, et töötajad vajasid riigilt rohkem tuge ja riik kehtestas töötajate toetamiseks ajutised meetmed. Nende kogemuste tõttu muudetakse ka praegu kehtivat töötuskindlustushüvitise süsteemi. Hüvitise lõppsuurus hakkab sõltuma majanduse olukorrast, et olla paremini kooskõlas abivajajate vajadusega. Kuidas täpsemalt, selgitame allpool järgnevalt.

Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse töötuskindlustushüvitist vastavalt kogunenud töötuskindlustusstaažile. Kuigi hüvitist on võimalik saada kogu töötuna arvel oleku aja jooksul, siis tuleb teada, et mitte kauem, kui:

1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;

2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;

3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.

Selline süsteem on aga vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ajal, kuid tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.

Töötuskindlustushüvitise suurust mõjutab ka majanduse olukord

Selle aasta 30. juunist ei sõltu töötuskindlustushüvitise suurus enam ainult tööstaažist, vaid seda mõjutab ka majanduse olukord. Muudatuse eesmärgid on: kaitsta senisest enam halvas majandusolukorras töö kaotanud inimesi ja motiveerida heas majandusolukorras naasma inimesi kiiremini tööturule. Kiirem tööturule naasmine aitab vältida inimese kvalifikatsiooni vähenemise võimalust. See aga võib teha raskemaks või isegi võimatuks naasta töösuhte lõppemisele eelnenud palgatasemele.

Uue süsteemi kohaselt määratakse töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele (nn baasstsenaarium). Kõrge tööpuuduse korral pikeneb hüvitise maksmise periood automaatselt enne maksmise lõppemist kõigil kindlustusstaažiga isikutel. Võrreldes praegu kehtiva seadusega lüheneb töötuskindlustushüvitise baasperiood 60 kalendripäeva võrra neil kindlustatutel, kelle kindlustusstaaž on vähemalt viis kuni kümme aastat või enam ja uued baasperioodid on neile vastavalt 210 ja 300 kalendripäeva. Teisalt kompenseeritakse seda selliselt, et tavapärase tööpuuduse korral nende hüvitise maksmise periood pikeneb enne hüvitise maksmise lõppemist automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra.

Kindlustatutel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood võrreldes kehtiva seadusega ei muutu, kuid tavapärase tööpuuduse korral ei pikene ka hüvitise maksmise periood. Majandusolukorra halvenedes pikeneb neilgi hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ühe korra 60 kalendripäeva võrra. See tähendab, et muudatuse tulemusel määratakse edaspidi inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel kõigepealt hüvitise maksmise baasperioodiks vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele kas 180, 210 või 300 kalendripäeva.

Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikeneminegi oleneb majanduse olukorrast

Enne töötuskindlustushüvitise maksmise baasperioodi lõppemist arvutab töötukassa välja registreeritud töötute arvu. Võrreldes saadud tulemust varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga selgub, kas kindlustatule töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Seaduses on toodud välja, milline peab olema töötute arv, et töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneks. See tähendab, et pikenemine sõltub majanduse olukorrast ja seda ei saa inimene ise kuidagi mõjutada. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei pikene. Kuid tööpuuduse kasvu korral, võrreldes varasema perioodi keskmisega, võib töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneda kuni 120 kalendripäeva võrra.

Oluline on teada, et töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb igal juhul ainult nendel töötutel, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kellele töötuskindlustushüvitise maksmine pole lõppenud.