MKM tahab tuuleparkide planeerimist lihtsustada. „Kehtiv seadus ei täida eesmärki“ (Maaleht)
Keskkonnaõigus
Kaspar Kaljurand
Meie keskkonnaõiguse advokaat Kaspar Kaljurand kommenteeris nädalalehele Maaleht kavandatavat muudatust planeerimisseaduses: “Tuuleparkide arendamise kontekstis antud seadusemuudatusega püüab riik taas mingil küsitaval viisil hoogustada tuuleparkide rajamist näiliku menetlusprotsessi kiirendamise läbi selle asemel, et määrata taastuvenergia arendamiseks alad ühe korraga riigi eriplaneeringuga ehk reguleerida olukord riiklikult tsentraalselt nii nagu peaaegu kõikides lipulaevadena tuuleenergiat arendatavates EL-i riikides.”.
Planeerimisseaduse muudatustega kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning sellest tulenevalt hakatakse olulise ruumilise mõjuga ehitisi (ORME) edaspidi kavandama detailplaneeringuga. Kaspar selgitas, et tulevikus saab üldplaneeringu muutmist alustada vaid detailplaneeringuga, mis võib olla arendaja jaoks võrreldes senisega õiguslikult enam raskendatud.
“Kui eriplaneeringuga oli lihtsam arendajal oma tuulepargi arenduse plaaniga KOVis jutule saada, siis nüüd on KOV-il õigus tuulepargi arendusest keelduda lihtsalt seetõttu, et valla üldplaneering ORME asukohta ei määra. Ja ka vastupidi, kui KOV siiski otsustab algatada detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist, on seda oluliselt lihtsam vaidlustada läbi asjaolu, et õigusnorm on vildakas,” selgitas ta.
Planeeritav seadusemuudatus Kaspari sõnul pigem tõenäoliselt pärsib tuuleparkide rajamist. “Menetlus lihtsustub vaid juhul, kui üldplaneeringus on tuuleparkide arendamisalad juba määratud. Kui praegu kehtivas seaduses näeb KOV-i eriplaneeringu norm sõnaselgelt ette, et see ongi mõeldud sellise ORME rajamiseks, mille asukohta pole üldplaneeringus ette nähtud, siis planeeritav muudatus ei anna sellist selget alust sarnaseks kaalumiseks üldplaneeringut muutvas detailplaneeringus, vaid näeb üksnes ette detailplaneeringu koostamise kohustuse ORME puhul. Üldplaneeringus selgete ORME-de potentsiaalsete asukohtade määramata jätmine viib selleni, et ORME-t tõenäoliselt rajada ei saagi, enne kui pole kehtestatud uut üldplaneeringut. Vähimal juhul tekitab muudatus tarbetuid õigusvaidlusi,” seletas ta muudatuse mõju.
Lisaks tekitab Kaspar hinnangul teatud küsitavusi avalikkuse kaasamise kord. “Detailplaneeringu menetlemisel on avalikkuse kaasamine piiratum kui üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu puhul. Need on küsimused, mis detailplaneeringu menetlejal tuleb lahendada selliselt, et menetlus oleks läbipaistev ja kaasav," lausus ta.