Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal (Äripäev)

Ühiskonnas räägitakse üha enam vaimse tervise hoidmisest. Üks vaimse tervise hoidmisele suunatud tööandja kohustus on selgitada välja psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonna riskianalüüsis. Mis need on, kuidas mõjutavad töösuhteid ja kuidas neid ennetada?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 (1) lg 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Tööstressi tekitajaid on erisuguseid

Nii näiteks võib tööstressi tekitada ebameeldiv ülemus, kes tujutseb kontoris või mõni kolleeg, kes arvab, et tal on õigus teistega ebaviisakalt käituda, samuti ebasobivad töövahendid töö tegemiseks, mis pärsivad tööprotsesside efektiivsust. Tööstressi võib põhjustada ka kohustus olla tööandjale kättesaadav kogu aeg – üha enam on hakatud sellest rääkima viimastel aastatel seoses COVID-19 pandeemiaga. Teatavasti oli see aeg, mil hakkasid töö- ja eraelu piirid hägustuma.

Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest on oluline rääkida just seetõttu, et nende esinemine töökeskkonnas võib tuua kaasa töövõime vähenemise, mistõttu ei soovi töötajad enam pühendada end ettevõtte arengusse ja jäävad pelgalt passiivseteks kohustuste täitjateks, kasutamata loovust ja oma parimaid oskusi. Kaugemaleulatuvateks mõjudeks on oht, et stressis töötaja valab pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale.

Tööandjal on kohustusi mitmesuguseid

Riiklik ravikindlustussüsteem peab tagama töötajale hüvitised, kui töötaja oma tööd enam teha ei suuda vaimse tervise probleemide tõttu, ja kui töötaja ei olegi suuteline enam tööle naasma, mõjutab see täiendavalt ka riiklikku pensionisüsteemi.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite olulisust näitab seegi, et selle aasta algusest alates on lisatud kutsehaiguste loetelu määrusesse ka töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused, milleks on:

1) posttraumaatiline stressihäire; ja 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.

Selleks, et ennetada psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustusi, peab tööandja TTOS § 9 (1) lg 2 kohaselt tooma riskianalüüsis välja võimalikud ohukohad ja abinõud, mida nende ärahoidmiseks kasutatakse, sh kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Lisaks riskianalüüsi koostamisele ja selle tutvustamisele töötajatele on hakatud ettevõtetes looma ka erisuguseid sisepoliitikaid, mis selgitavad, kuidas peaks ettevõttes toimuma töötaja kiusamisest, diskrimineerimisest ja ahistamisest teavitamine, et vältida olukorda, kus töötaja ei suuda enam oma tööd teha ning lahkub.

Töö- ja eraelu ühildamine on üha päevakohasem

Euroopa Liidus on võetud üldisemalt suund paindlikumate töötingimuste seadmiseks, võttes vastu töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, mis samuti peaks vähendama tööstressi tekkimise ohtu. Vanemapuhkustele lisaks, mis on Eestis võrreldes teiste liikmesriikidega küllalt helded, sätestab direktiiv ka paindlike töötingimuste nõudmise õiguse (seejuures siiski veel mitte tööandja kohustusena) eelkõige lapsi kasvatavatele inimestele, et võimaldada neil paremini ühildada töö- ja eraelu.

Kui tööandja ei suuda ennetada psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustusi töötajatele ja töötajad peavad seetõttu olema töökohalt eemal, maksavad tööandjad töötajatele haigushüvist 4.–8. päeva eest. Kui töötajal tuvastatakse ka kutsehaiguse kujunemine, hüvitab tööandja tekkinud kahju võlaõigusseaduse alusel.

Psühhosotsiaalsetel ohuteguritel on mõju ka töölepingu lõpetamisele

Nii on võimalik töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetada töötajaga tööleping, kui ta ei sobi töökollektiivi oma käitumise tõttu, mis mõjutab tööõhkkonda negatiivselt. Kuigi sellele peab eelnema töötaja hoiatamine ja tööandjal tasuks varuda vaidluse puhuks hulganisti tõendeid selle töötaja kohta, siis lisaks õigusele selline töötaja vallandada, sedastab TTOS ka kohustuse tagada rahulik tööõhkkond. See aga tähendab, et sellise töötajaga töösuhte lõpetamist võib TTOSi tähenduses pidada ka tööandja kohustuseks.

Teisalt on ka töötajal õigus töösuhe erakorraliselt lõpetada tööandjast tuleneval põhjusel, kui tööandja ei suuda tagada tervislikku töökeskkonda. Nii on töötajal TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt oma kohustusi, eelkõige kui ta on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kõrvalistel isikutel.

Tegu on töökohtades olulise teemaga, seetõttu pakuvad juba praegu paljud tööandjad ennetuslikult töötajatele tasuta psühholoogi külastusi, koolitusi vaimse tervise teemadel ja paindlikumat töökorraldust, et töötajate vaimne tervis ei oleks töölt lahkumise põhjuseks.