Rohkem paindlikkust uue tööaja kokkuleppega (Äripäev)

Töölepingu seaduse muutmise uus eelnõu toob kaasa olulisi muudatusi, mis võimaldavad tööandjatel ja töötajatel sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Selgitame lähemalt, millised on plaanitavad muudatused ja milline on nende praktiline mõju töötajatele ja tööandjatele.

Kollektiivleping ei kohusta paindliku tööaja kokkulepet sõlmima, vaid pakub võimalust seda teha, selgitavad pikemalt advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaat Erika Tuvike.

Paindliku tööaja kokkulepped: kellele ja kuidas?

Värske eelnõu kohaselt on paindliku tööaja kokkulepete sõlmimine võimalik töötajatel, kes omandavad põhi-, kesk- või kõrgharidust, on vanaduspensioniealised või ennetähtaegsel vanaduspensionil, vähenenud töövõimega või töötajad, kellele see võimalus on ette nähtud kollektiivlepingus.

Seega on seadus suunatud mitme eri töötajagrupi toetamisele, pakkudes võimalust ühildada paremini töö ja isiklikud vajadused. Seadus toetab ka kollektiivlepingute sõlmimist, mis aitab tööandjatel ja töötajatel leida mõlemale poolele sobivaid lahendusi üheskoos.

Kollektiivlepingu puhul on kaks peamist viisi, kuidas leppida kokku paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluses. Esiteks, konkreetse tegevusala tasandil sõlmitav leping tööandjate ühingu ja ametiühingu vahel, ning teiseks, konkreetse organisatsiooni tasandil sõlmitav leping tööandja ja ametiühingu või töötajate esindaja vahel.

Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalusele lisaks võimaldab kollektiivleping määrata tööandjal töötajatele soodsamaid tingimusi kui seadus ette näeb.

Oluline on seegi, et kollektiivleping ei kohusta kedagi paindliku tööaja kokkulepet sõlmima, vaid pakub võimalust seda teha. Kuid selgelt on näha suundumust, et riik üritab selliste tingimuste lisamisega seadusesse survestada tööturu osalisi kollektiivlepinguid sõlmima. Kui eespool nimetatud töötajate erikategooriad puuduvad, saab paindliku tööaja kokkuleppe võimalusi kasutada vaid kollektiivlepingu sõlmimise kaudu.

Paindliku tööaja kokkuleppe tingimused ja piirangud

Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise eelduseks on teatud tingimuste täitmine, alustades sellest, et kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Töötaja tööaeg peab olema vähemalt 10 tundi seitsme päeva jooksul ja kokkulepitud töötunnid ning lisatunnid ei tohi ületada täistööaega. Lisatundide vastuvõtmine tuleb kinnitada kirjalikult, kuid töötajal on õigus lisatundidest ka keelduda. Samuti peab töötaja tunnitasu olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, mis 2024. aastal on 5,83 eurot tunnis.

Töötaja peab esitama tööandjale andmed õppimise alustamise ja lõpetamise, vähenenud töövõime või ennetähtaegse vanaduspensioni kohta.

Paindliku tööaja kokkuleppega töötajaga ei või sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet.

Muudatuse eesmärk ja mõju

Regulatsiooni peamine eesmärk on vähendada töölepingu kõrval teiste võlaõiguslike lepingute sõlmimist, nagu töövõtuleping ja käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavalt sotsiaalseid tagatisi ega tööalast kaitset.

Kuid plaanitavad muudatused soodustavad paindlikkust nii tööandjate kui ka töötajate jaoks, võimaldades paremini toime tulla töömahu ja tööjõuvajaduse muutustega. See muudab töötajate värbamise paindlikumaks eriti sellistel tegevusaladel, kus töömaht ja tööjõuvajadus periooditi muutub, ning loob ka õigusselgust, sest töötajatele võrdsete õiguste ja tingimuste tagamine aitab vähendada töötajate liikumist ning tööjõupuudust.

Praegu veel on tegu eelnõuga, mille seaduseks vormumist tuleb mõnda aega oodata.