Töötaja ei pea igal ajal kättesaadav olema (Äripäev)

Euroopa Parlament on võtnud vastu seadusandliku direktiivi algatuse, mis annaks kõigile, sh kaugtööd tegevatele ja teistele töökeskkonnast eemal viibivatele töötajatele õiguse end väljaspool tööaega tööst välja lülitada.

Euroopa Parlament on võtnud vastu seadusandliku direktiivi algatuse, mis annaks kõigile, sh kaugtööd tegevatele ja teistele töökeskkonnast eemal viibivatele töötajatele õiguse end väljaspool tööaega tööst välja lülitada.

Viimasel ajal hoogustunud digitaalsete töövahendite kasutamine lihtsustab kaugtöö tegemist, kuid loob ka olukorra, kus töötaja on pidevalt tööandjale ja kolleegidele kättesaadav. Kui töötaja ei saa end vabal ajal töökohustustest täielikult välja lülitada, kahjustab see pikas perspektiivis töötaja töövõimet ja ka töötervishoidu ning -ohutust laiemalt. Selle probleemi tunnistamine on Euroopas viimas uue töötaja kaitseõiguse tekkeni.

Eurofondi uuringu järgi on kodus töötajate osakaal Covid-19 pandeemia puhkemisest alates kasvanud peaaegu 30% ning uuringu tegijad ei prognoosi osakaalu vähenemist. Tõenäoliselt jääb osakaal Covid-19 kriisi lõppemisel samaks või kasvab isegi veelgi. Lisaks on uuringu raames leitud, et kodus teevad töötajad kaks korda suurema tõenäosusega tööd isikliku aja arvelt. Peaaegu 30% kodus töötajatest teevad iga päev või mitu korda nädalas tööd ka oma vabal ajal, samas kui kontoris töötajate seas on see protsent alla 5%. Sellel on aga selge negatiivne mõju töö- ja eraelu tasakaalule.

Eeltoodust nähtub, et kuigi kodus töötamine on pandeemia tingimustes olnud töötajate kaitsmiseks hädavajalik, on pikad töötunnid ja suured nõudmised toonud kaasa vaimse ja füüsilise tervise probleeme ning läbipõlemist.

Liikmesriikide seadused juba reguleerivad kaugtööd

Töötaja õiguste efektiivsemaks tagamiseks ning töö- ja puhkeaja selgemaks eristamiseks on Euroopa Parlament võtnud vastu seadusandliku direktiivi algatuse, mis annaks kaugtööd tegevatele ja teistele töökeskkonnast eemal viibivatele töötajatele õiguse end väljaspool tööaega tööst välja lülitada. Euroopa Parlament leiab, et õigus olla kättesaamatu peaks olema õigusaktiga sätestatud töötajate põhiõigus, mis annab töötajale õiguse loobuda töövälisel ajal, sh puhkuse ajal, tööülesannete täitmisest ning hoiduda tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, nagu telefonikõnedele, e-kirjadele või mistahes muudele sõnumitele vastamisest. Parlament on seisukohal, et liikmesriigid peavad rakendama meetmeid selleks, et võimaldada töötajal õigust kasutada. Töötajad peavad olema kaitstud tööandjapoolse diskrimineerimise ja kritiseerimise, vallandamise ja karistamise eest.

Nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik on vastavat õigust siseriikliku õiguse tasandil juba tunnustanud. Õigus olla kättesaamatu on läbipõlemise vältimiseks ja tööelu tasakaalu edendamiseks sätestatud näiteks Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia ja Kreeka seadustes. Eelnimetatud liikmesriikide seadused kohustavad üldjuhul ametiühingut ja tööandjat leppima kollektiivlepingus kokku selles, kuidas töötaja saab õigust kasutada. Erinevalt Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa seadustest leiab Itaalia seadusandja, et õiguse kasutamise tingimused tuleb sätestada iga individuaalse tööandja ja töötaja vahel sõlmitavas töölepingus. Prantsusmaal kohaldub kokkuleppekohustus ettevõtetele, kus on rohkem kui 50 töötajat.

Ka teised liikmesriigid on näinud vajadust õiguse seaduses sätestamiseks. Näiteks on Iirimaa, Hollandi ja Portugali valitsused väljendanud selget kavatsust reguleerida seaduses töötaja õigus olla töövälisel ajal kättesaamatu. Sõltumata seadusest on paljud suurkorporatsioonid otsustanud õigust töökorralduses iseseisvalt rakendada.

Volkswagen ja BMW näitavad eeskuju

Autotootja Volkswagen oli üks esimesi tööandjaid Saksamaal, kes otsustas kehtestada õiguse olla kättesaamatu. Nimelt kehtestas tööandja juba 2011. aastal digitaalsete seadmete kasutamise korra, mis kohaldus kõikidele töötajatele, sõltumata sellest kas nad on kaugtöötajad või mitte. Korra järgi võisid juhid ja kõrgemad tehnilised eksperdid kasutada nutiseadmeid igal ajal, samas kui muude töötajate ligipääs tööandja serverile oli keelatud alates 18.15 kuni 7.00. Töötajaid said kasutada küll tööandja antud nutiseadmeid, kuid neil puudus ligipääs tööpostkastile, sõnumitele või videokõnedele. Kord võimaldas teha erakorraliste projektide korral erandeid, kuid seda üksnes töönõukogu nõusolekul (nt töötaja on kaasatud rahvusvahelisse projekti, milles osalevad erinevates ajavööndites elavad töötajaid).

Samas autotootja BMW on otsustanud kasutada mõnevõrra leebemaid meetmeid. Nimelt on BMW sätestanud korra, mille järgi saavad töötajad leppida juhiga kokku ajavahemiku, millal nad on tööandjale töövälisel ajal kättesaadavad. Seejuures loetakse väljaspool tavapärast tööaega tehtud tööd ületunnitööks.

Mõned tööandjad on võtnud kasutusele tarkvaralahenduse, mis kustutab automaatselt töötaja puhkuse ajal tema e-posti aadressile tulevad e-kirjad, et tagada töötaja võimalus alustada pärast puhkust tööd n-ö „puhtalt lehelt“.

Kas selline õigus võiks tunnustamist leida ka Eesti siseriiklikus õiguses, sõltub ilmselt suuresti Euroopa Komisjonist, kuivõrd Eesti seadusandja ei ole näidanud üles suurt huvi sellise töötaja õiguse iseseisvaks reguleerimiseks. Kui Euroopa Komisjon peaks Euroopa Parlamendi algatatud direktiivi vastu võtma, siis tuleks direktiiv võtta üle ka Eesti siseriiklikku õigusesse.

Praegu on kirjeldatud algatus alles algusfaasis. Ilmselt on menetluse arengute kohta juba peagi oodata täiendavat infot ning töötaja uue kaitseõiguse sisu ja kohaldamise tingimused saavad selgemaks.