Põhjuslik seos kriminaalvastutuse alusena Eesti õigusteoorias ja Riigikohtu praktikas: vastatud ja vastamata küsimused (Juridica 2020/4, Lk 262-278)
Majanduskaristusõigus
Birgit Sisask
Kokkuvõte
Karistusõiguse ülesanne on töötada välja oma lähenemine isiku kriminaalvastutuse eelduseks oleva põhjusliku seose tuvastamiseks ehk teisisõnu isikule tagajärje õiguslikuks omistamiseks. Siin on mitmeid võimalikke lähenemisi. Eesti Riigikohtu praktika ja õigusteooria lähtuvad tagajärje õiguslikul omistamisel kaheastmelisest skeemist, millest esimesel kontrollitakse põhjuslikkust ehk kausaalsust ja teisel seda, kas tagajärg on isikule normatiivselt ehk objektiivselt omistatav. Samas annavad ka teised, dogmaatilist täpsust mitte nii kindlakäeliselt taga ajavad lähenemised aktsepteeritavaid ja ühetaolisi lahendusi. Käesoleva artikli eesmärk on kriitiliselt analüüsida põhjusliku seose käsitluse status quo’d Eesti kohtupraktikas ja õiguskirjanduses ning küsida, kas see on põhjendatud ja igakülgne.