Tööandjad ootavad seaduse muutumist, et töötajaid ise puhuma panna (Äripäev)

Andmekaitse inspektsioon tegi hiljuti sotsiaalministeeriumile ja MKM-ile ettepaneku luua õiguslik alus, et töötajaid saaks joobe tuvastamiseks ise testida kirjutas Äripäev.

Sellega soovitakse täita seaduselünka, mille olemasolu mitmekordistab praegu kriitikute hinnangul tööõnnetuse juhtumise ohtu. Näiteks tänavu on tööinspektsioon registreerinud juba neli tööõnnetust, kus tuvastati alkoholijoove.

Tööinspektsiooni selleteemalisi töövaidlusi eriti ei jõua ilmselt seetõttu, et joobeseisundit on tagantjärele raske tõendada. Küll aga pöördutakse selle teemaga regulaarselt inspektsiooni nõustamisjuristide poole, iga kuu laekub kuni viis päringut, selgitas ameti pressiesindaja Dajaana-Jessica Vaher Äripäeva venekeelsele sõsarlehele Delovõje Vedomosti.

„Meil on olnud juhtumeid, kui töötaja tuli tööle joobes ja olime sunnitud ta töölt kõrvaldama. On ka selliseid juhtumeid, kui signaal joobes seisundis töötajast tuli kolleegidelt,“ rääkis Eesti Energia suurenergeetika kommunikatsioonijuht Jelena Derbneva.

Tema sõnul on Eesti Energia üksustes ametikohti, kus töötatakse suurema ohu allikaga. „Näiteks töö kõrgustes, töö maa all piiratud tingimustes, töö liikuvate mehhanismidega, lõhkamistööd, keevitamine. Joobeseisund halvendab inimese reaktsioonikiirust, koordinatsiooni, reaalsustaju ja otsustusvõimet,“ loetles ta.

Seega toetab Eesti Energia igati algatust täiendada õiguslikku alust töötajate joobe kontrollimiseks, märkis Derbneva.

Alkotesti läbimata platsile ei pääse

Teises suures tööstusettevõttes Viru Keemia Grupis (VKG), kus samuti riskitase kõrge, piiratakse töötaja juurdepääsu tööstuse territooriumile, kui ta ei läbi alkotesti.

„Meie testimine on valikuline ja toimub vahetult enne tööstuspiirkonda sisenemist. Olmehoones, kus töötajad enne vahetust riideid vahetavad, on eeltestimise seadmed, mida saavad kahtluse korral kasutada nii meie inimesed kui ka alltöövõtjate töötajad," selgitas VKG kommunikatsiooni- ja turundusjuht Irina Bojenko.

Neid, kes teste ei läbi, on Bojenko sõnul on üsna vähe. „Sagedamini kukuvad testist läbi töövõtja organisatsioonide töötajad kui meie enda töötajad. Süsteem on olnud kasutusel juba pikka aega, nii et inimesed on reeglitest, nõuetest ja tagajärgedest hästi teadlikud," märkis ta.

Ettevõtte koosseisus on ka tütarettevõte VKG Oil, mis kuulub suurõnnetuste ohukategooriasse A. Samuti on VKG-l maa-alune Ojamaa kaevandus. Suurenenud risk tähendab Bojenko sõnul ka rangemaid ohutusmeetmeid. Lisaks ei puuduta see mitte ainult töötajate ja alltöövõtjate töötajate, vaid ka külastajate ja kohalike elanike ohutust, rõhutas ta.

Ei pea puhuma

Merko ehitusplatsidel on joobeseisundis töötamise suhtes nulltolerants ja peame selle üle ranget kontrolli, ütles ettevõtte kvaliteedijuht Eneli Liisma. Tema sõnul tegeleb sellega ehitusplatsil peatöövõtja tööohutuse koordinaator, kes peatab joobetunnuste kahtluse korral töötaja tegevuse.

„Täna on meil õigus töötaja joovet alkomeetriga kontrollida, kuid töötaja keeldumisel ei saa me inimest selleks sundida,“ märkis Liisma. „Kindlasti tuleb abiks, kui ehitusplatsil tööohutuse eest vastutaval töötajal on sellistel puhkudel suuremad õigused kontrolli läbi viimiseks.“ Tema sõnul tuleb nende ehitusplatsidel selliseid intsidente ette harva.

Ühelt poolt nõuab seadus, et tööandjad tagaksid ohutu töökeskkonna, kuid teisalt on endiselt ebaselge, kas ja kuidas saab töötajate alkoholijoovet testida, rääkis Triniti büroo advokaat Maarja Pild-Freiberg. Andmekaitse inspektsiooni ja tööinspektsiooni juhised selle kohta on olnud suisa vastuolus ning tööandjad seetõttu segaduses, kommenteeris ta.

"Kellegi huvides ei ole aga võimaldada joobes töötajat rooli või ohtlikku masinat opereerima. Joobes olekus töö tegemine võib mitmel juhul ohustada nii töötaja enda, tema kolleegide kui kolmandate isikute elu ja tervist," lisas Pild-Freiberg.

Kulukas meditsiinitöötaja nõue

“Kõik inimese terviseseisundit puudutav on praegu käsitletud delikaatsete isikuandmetena, mille töötlemiseks tuleb üldjuhul tugineda kas töötaja selgesõnalisele nõusolekule või mõnele erisusele, mis tuleneb seadusest või avalikust huvist," selgitas advokaadibüroo LMP jurist Ave-Pirjo Paluvere.

Kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis, on tööandjal Paluvere sõnul praegu ainus seaduslik viis joobe tuvastamiseks meditsiinitöötaja kaasamine, kuid paljude tööandjate jaoks on selline meede põhjendamatult koormav. „Puuduliku regulatsiooni tõttu võidakse kasutada lubamatuid praktikaid, mis riivavad põhiõigusi ja rikuvad isikuandmete kaitse üldmäärust,“ lisas ta.

Isikuandmete kaitse üldmääruse – nn GDPRi – artikli 9 kohaselt on isikuandmete eriliigiliste kategooriate töötlemine lubatud mh juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja tööõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, kui see on lubatud konkreetse Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega või sõlmitud kollektiivlepingu alusel lubatud ulatuses, märkis Eversheds Sutherlandi tööõiguse jurist Erika Tuvike.

„Eesti seadus annab tööandjale juba praegu piisavalt selge aluse tegutseda: töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tööandja kohustuse tagada, et joobes isikud ei viibiks töökeskkonnas. See on tööandja tööõiguslik kohustus, mis tähendab, et GDPRi vastavat sätet saab rakendada – eeldusel, et isikuandmete töötlemine on proportsionaalne ja sellele eelneb mõjuanalüüs,“ selgitas Tuvike.

Vaja on täpseid reegleid

Kui praegu saavad tööandjad tugineda ainult töötaja vabatahtlikule nõusolekule joobe kontrollimiseks, siis Paluvere sõnul ei saa Euroopa Kohtu ja ka Eesti kohtupraktika kohaselt pidada töösuhetes antud nõusolekut alati vabatahtlikuks, arvestades tööandja ja töötaja vahelise suhte sõltuvuslaadi. „Sellest tulenevalt ei pruugi selline andmetöötlus olla kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 6 ja 9,“ märkis ta.

Lisaks võib tööandja hinnata tema sõnul ekslikult töötaja seisundit väliste tunnuste alusel, mille õigsust on hiljem keeruline tõendada ning mis võib viia töövaidlusteni, sh töötaja alusetult töölt kõrvaldamiseni.

Paluvere juhtis tähelepanu, et tööandja õiguste ja töötajate põhiõiguste – eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse – vahel on tekkinud tasakaalustamatus.

Tema hinnangul saaks õiglase tasakaalu saavutada ainult selge ja põhiseadusele vastava õigusliku raamistikuga. See peaks sätestama selged tingimused ja protseduurid, kuidas tööandja saaks joovet kontrollida – näiteks riskianalüüsi alusel või teatud kindlatel ametikohtadel. Samuti peaks ära määrama, milliseid andmeid võib koguda ja kui kaua neid säilitada. Lisaks tuleb tagada töötajale õigus vastuväideteks ja kaitse võimalike meelevaldsete meetmete vastu, loetles ta.

Erika Tuvikese sõnul on Eesti alkoholi tarbimise statistika kõnekas – 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas. "See tähendab keskmiselt pool liitrit viina või 2,5 liitrit veini nädalas. Alkoholiga seotud liiklusõnnetuste ja surmade kasv pole paraku uudis, kuid sageli jääb tähelepanuta, et sellel probleemil on selge mõju ka töökeskkonnas," märkis ta.