Euroopa Liidu praktikalepingute direktiivi algatus – kas uus valgustus töösuhtes? (Äripäev)

Euroopa Liidu praktikalepingute direktiivi algatus seab eesmärgiks tagada praktikantide võrdne kohtlemine töökohal, et edendada õiglasemat tööturgu. See algatus mõjutab aga nii noorte töökogemust kui ka tööandjate praktikakäitumist mitut moodi.

Kas oled kunagi mõelnud, miks paljud tööandjad eelistavad noori võtta praktikantidena, mitte kohe täiskohaga töötajatena? Võib-olla on vastus sellele küsimusele keerulisem ja mitmekihilisem, kui esmapilgul tundub. Tegelikult seisavad noored sageli silmitsi keerukustega, kui nad otsivad võimalusi praktika läbimiseks, olles samal ajal mures selle pärast, kas ja kuidas nende õigusi ja vajadusi töökohal austatakse ning kui suur on nende võimalus saada väärtuslikku töökogemust.

Oluline on teada, et tavaolukorras Eestis praktikalepingut ei ole. Seda on võimalik sõlmida väga piiritletud juhtudel, nt kui inimene asub tööpraktikale töötukassa kaudu.

Nüüd on Euroopa Liit astunud sammu selle küsimuse lahendamiseks praktikalepingute direktiivi algatuse kaudu. Pikemalt selgitavad teemat advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaadid Erika Tuvike ja Marja Stina Saaliste.

Algatuse kohaselt ei tohi praktikaleping olla selleks, et varjata tavapärast töösuhet, vaid selleks, et tagada praktikantide õiglane kohtlemine ja sobivad tingimused, mis võimaldaksid neil omandada väärtuslikke töökogemusi ning samal ajal tunda end töökohal turvaliselt ja austatuna.

Kust täpsemalt king pigistab?

Euroopa Liidu algatuse raames keskendutakse praktikantide võrdsele kohtlemisele töökohal. See hõlmab meetmeid, mis tagavad, et praktikandid saaksid samu võimalusi ja hüvesid nagu kõik teised töötajad ning nende õigusi austatakse.

Seda juba praktikale kandideerides, kui kuulutustesse ja reklaamidesse on lisatud teave nii praktikatingimuste kohta (tasu, töötingimused, sotsiaalkaitse) kui ka eeldatavate ülesannete ning õppe- ja koolituskomponendi kohta.

Soovitakse tagada ka ühesugused ajalised piirangud praktika mõistlikule kestusele (kuni kuus kuud), leppida kokku maksimaalse nädalase tööaja piirangud ning panna paika igapäevased ja -nädalased minimaalsed puhkeajad ja nõuded puhkusele.

Algatusega nähakse ka ette, et praktika pakkuja määrab (igale) praktikandile konkreetse juhendaja, kelle ülesandeks on jälgida ja kontrollida praktikandi tehtud tööd ning edusamme. Nii saab seada praktikantidele selgedõppe- ja koolituseesmärgid, mis toetavad praktiliste kogemuste ja asjakohaste oskuste omandamist.

Oluline on ka praktikantide tasustamine, mida praktikalepingute direktiivi algatusega soovitakse parandada, et tasustamine oleks õiglane ning läbipaistev, võttes arvesse praktikantidele antud ülesandeid ja kohustusi. Praktikantide jaoks on oluline, et neid koheldaks võrdselt teiste töötajatega ja neil oleks juurdepääs samadele võimalustele ja hüvedele nagu teistelgi töötajatel.

Eesmärk on edendada õiglasemat ja tasakaalustatumat tööturgu

Need on vaid mõned küsimused, mis pakuvad ülevaadet sellest, kuidas Euroopa Liidu algatus praktikantide töö reguleerimisel võib mõjutada noorte töökogemust ja nende tulevikku tööturul. Võib ju tunduda, et praktikantidele soovitakse kohaldada peaaegu samu nõudeid, mida töötajatele, kuid tegelikkuses soovitakse sätestada just konkreetsed piirangud, mille sees praktika elluviimine oleks mõistlik ning kasulik mõlemale poolele. See omakorda aitab otsustada, kas võib inimese tööle võtta või mitte.

Selliste algatustega loodab Euroopa Liit edendada õiglasemat ja tasakaalustatumat tööturgu, mis omakorda võimaldab noortel täielikult ära kasutada oma potentsiaali ja panust ühiskonda.

Algatusel on aga teinegi tahk

Artikli autorid on arvamusel, et kuigi Euroopa Liidu algatus looks võimaluse tegutseda praktikantidel tööandjate juures, võib see vähemalt Eestis tekitada olukorra, kus inimest hoitakse praktikandi staatuses, selle asemel, et ta töötajana juba varem tööle võtta. Nii aga võidakse hoopis pidurdada noorte tegelikku ellu astumist.

Praegu veel on see Euroopa komisjoni ettepanek, ja tegevused regulatsiooni väljatöötamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks on alles algusjärgus. Jääme huviga ootama edasisi arenguid.